Toortoit versus krõbinad

Meie käest aeg ajalt ikka küsitakse, et mida arvata koerale toortoidu pakkumisest. Uurisime seda teemat natuke ise ja toome Teieni kokkuvõtte artiklist, mille sel teemal leidsime. Artikli autor on Steven E. Crane, kes on mitmete veterinaaridele õpikuna mõeldud loomade toitumisalaste raamatute (ja ka artiklite) autor.



 

 

Arvatakse, et koerad on karnivoorid ning loodus on varustanud neid võimekusega süüa ja seedida toorest liha ning konte. Usutakse ka, et toortoidu andmine on koertele bioloogiliselt sobilik toitmise meetod. Toortoit , see on toit mis koosneb toorest lihast, kalast, kontidest ja siseorganitest. Toortoitumisega käivad kaasas mitmed müüdid. Teaduslikud uuringud aga lükkavad need müüdid ümber.

 

Müüt nr  1. Koerad on huntide järeltulijad, seega koertel on huntidele sarnased geenid ja  toitumisvajadused. 

Müüt nr 2. Arvamus, et mitmesugused haigused ja lühike eluiga (võrreldes huntidega) on põhjustatud valest toidust (st kuivtoidust). 

Müüt nr 3. Toortoit aitab vähendada/vabaneda mitmetest parasiitidest. 

Müüt nr 4. Toortoit muudab koertel olematuks toidutalumatuse ja allergiate probleemid .

Müüt nr 5. Tooreste kontide andmine koerale on hea.

Müüt nr 6. Toortoit on väärtuslikum, kui küpsetatud toit, sest küpsetamise käigus mitmed toitained hävivad.


Evoltusiooniline lahknemine  (müüt nr 1)

Väljakaevamistel on leitud 400 000 aastat vanu inimeste ja huntide säilmeid. Geneetilised uuringud näitavad, et umbes  100 000 aastat tagasi toimusid esimesed geneetilised muutused, mis hakkasid eristama hunti ja koera (ehk päris palju aega pärast seda, kui inimesed ja hundid koos ringi liikuma hakkasid). Geneetilised muutused hakkasid toimuma kodustamise käigus.


Toortoitumist kõrgelt hindavad inimesed rõhutavad, et kodus elav koer ja metsikud koerlased on ajalooliselt sama päritolu ja seetõttu vajavad ka ühesugust toitu. Teaduslikud uuringud lükkavad selle ümber. Lisaks geneetilistele erinevustele, on kodustatud koera ja metsikute koerlaste kehaehituses (lihastes, kõõluste tugevuses, siseorganites ja ka silma ehituses jne) suuri erinevusi. Kõik see 100 000 aastat kui koer hakkas inimese kõrval elama, on koer söönud seda, mis inimesest üle jäi ja mis inimene ära viskas – nii toorest, kui küpsetatud liha, nii köögivilju kui teravilja. Ellu jäid loodusliku valiku käigus koerad, kellele selline toitumine sobis ja evolutsiooni käigus (kõik need 100 000 aastat kuni tänapäevani välja) on selline toitumine aina kinnistunud.

 

Eluiga ja immuunsus (müüt nr 2)

Toortoidu austajad väidavad, et kuivtoitu söövad koerad on kehvema tervisega ja lühema elueaga, kui näiteks liha söövad metsikud koerlased. Tegelikult aga on koduste koerte eluiga ainuüksi viimase viiekümne aasta jooksul tõusnud. Enam pole sugugi nii haruldased uudised 25 aastasest terjerist või 15 aastasest rottweilerist. Pikema eluea põhjuseks on kindlasti parem arstiabi, vaktsiinid ja toit. On tehtud katseid ja uuringuid, mille tulemused näitavad, et vabas looduses ja toorest liha soovate koerlaste eluiga on lühem, kui inimese hoole all (nt loomaaias) ja inimese poolt pakutavat toitu süües. Huvitav on see, et näiteks Ameerika loomaia (American Zoo and Aquariom) toitumisnõustajad just soovitavad loomaia elanikele pakkuda inimese poolt toodetud loomatoitu.


Sellistesse haigustesse nagu katku või paroviirusesse suremist tuleb kodus elavate loomade seas aina harvem ette. Teisest küljest jälle elavad koerad nüüd palju kauem ja seetõttu on ka suurem tõenäosus , et nad haigestuvad vähki , südamehaigustesse või muudesse vanusest tulevatesse haigustesse.


Parasiidid (müüt nr 3)

Hundid, kes söövad toortoitu kannatavad parasiitide ja viiruste käes samamoodi (või isegi hullemini), kui kuitoitu söövad koerad. Puugihammustusest tulenevate haiguste, paroviiruse, marudaudi ja pahaloomuliste kasvajate käes kannatavaid hunte on leitud kogu maailmas. Seda isegi siis, kui hundil on olnud toitu külluses. Seega toortoidu söömine ei aita kuidagi ära hoida infketsioone, haiguseid ja parasiite.

 

Toidutalumatus ja allergiad (müüt nr 4)

Allergiat esineb koertel tegelikult väga vähe. Veidi rohkem esineb toidutalumatust, mis tavaliselt avaldub sügeleva naha, krooniliste kõrvahädade, oksendamise või kõhulahtisusena. 8-11% kõgist koertest kannatab mõne sellise häda käes ühel või teisel eluetapil. Uurimuste tulemusel on selgunud, et  peamised toidutalumatuse põhjustajad koertel on erinevad valgud: veiseliha, nisu, piim, lambaliha, kana, muna, soja (kahanevas järjekorras). Need seitse valguallikat on 93% toidutalumatuse põhjustajaks. Sageli peetakse maisi koerte toidutalumatuse põhjustajaks. Kuid uuringud on näidanud, et mais põhjustab talumatust 4% toidutalumatuse probleemiga hädas olevatest koertest. 8-11% juhtudest põhjustab toidutalumatust maisi ja riisi kombineerimine.


Toortoidule üleminek toidutalumatuse probleemi ei kõrvalda. Isegi kui tundub, et toortoitu süües koeral naha sügelemine ja muud hädad vähenevad, siis see tuleb sellest, et koer saab nüüd toidust rohkem rasvhappeid. Küsimus on,  et kas endist toitu süües jäi koeral rasvhapetest puudu või toortoidule üle minnes suurem kogus rasvhappeid lihtsalt varjab sümptomid? Kui koerale hakata pakkuma küpsetatud veiseliha asemel toorest veiseliha, kas see saab muuta koera tundlikkust veiselihast saadava valgu suhtes? Ei saa! Kui koer ei talu veiseliha valku, siis ei talu ta seda ei toorelt, ega küpsetatult. 

 

Toored kondid (müüt nr 5)

Eks paljud meist on harjunud koerale aeg-ajalt toorest konti andma. Toortoidu austajate meelest on see lahutamatu osa koera toidulauast. Usutakse, et toored kondid on koerale ohutud ja vajalikud. Ometi puutuvad loomakliinikud tihti kokku toorete kontide söömisest põhjustatud mao ja muude siseorganite rebenditega.


Hundid metsas ju söövad tooreid konte! Kuidas nendega midagi ei juhtu? Oma saaklooma süües, sööb hunt tahes-tahtmata ka väga palju karvu. Huntide väljaheiteid uurides on avastatud, et terved konditükid, mis roojaga väljuvad on kõik tihedalt ümbritsetud nedest karvadest. Hundi seedesüsteem toimib selliselt, et söödud karvad mähkuvad ümber konditükkide justkui kaitsekihiks ja nii ei lõika teravad kondoservad hundi siseorganitesse haavu. Kui tihti inimene oma koerale terve looma söömiseks ette annab? Ilmselt mitte kunagi (või siis üliharva).

 

Toiteväärtus (müüt nr 6)

Nii nagu inimene, vajab ka lemmikloom tasakaalustatud toitu, et saada toidust kõik eluks vajalikud toitained. Kui hästi oskab koeraomanik koerale toortoitu pakkudes hinnata seda, kas koer sai toidust kõik vajaliku või mitte? Ilmselt mitte eriti hästi. Samuti ei oska tavaline inimene hinnata kui hästi või halvasti koer ühest või teisest toiduainest talle vajalikke toitaineid omastada suudab. Kui koer ei saa tasakaalustatud toitu põhjustab see mitmeid tervisehädasid. Lemmikloomapoodides müüdavad koeratoidutud tasakaalustatud ja sisaldavad õiges koguses kõiki koerale vajalikke toitained. Koeratoitude retseptid on toitumisspetsialistide kokku pandud ja toitained laboritingimustes tasakaalu sätitud.


Toores toit ei ole alati toitaineterikkam küpsetatud toit. Mõningaid toitaineid ei ole looma organism toorest toidust võimeline omandama.  Kui C-vitamiin kuumutamisel hävib, siis kartenoide (antioksüdant) suudab oranism oluliselt paremini omastada pärast küpsetamist. Aga C-vitamiini on väga lihtne toidule juurde  lisada küpsetusprotsessi lõpus. Ka lükopeen (antioksüdant) imendub oluliselt paremini, kui see on küpsetatud. Toores täistera on koera jaoks täiesti kasutu, küpsetatud kujul suudab ta sealt aga vajalikud toitained omandada.


Toorest toitu koerale andes ei või kunagi kindel olla ega seal ei ole peidus mõnda haigust tekitavat bakterit või seent. On teada juhtumeid, kus koerale antud  toores toidus sisaldunud bakterid koerale endale midagi halba ei teinud, kuid samas majas elavad inimesed nakatusid infektsiooni. Küpsetamise käigus need bakterid ja seened hävinevad.


-    -    -


Kokkuvõtteks võib öelda, et valige hoolega toitu, mida pakute oma lemmikule. 100% toortoit ei ole sugugi parim ja õige valik oma koerale. Ka kõik koeratoidukrõbinad ei ole õige valik. Eelistage lemmikloomapoodides müüdavaid superpremium toitusid mis on tasakaalustatud, sisaldavad õiges koguses kõiki koerale vajalikke toitaineid ja piisavalt liha (jälgige koostist)! Väike nipp: toidu koostises märgitakse koostisosade sisaldus kahanevas järjekorras. Ehk kõige esimesena märgitud toiduainet sisaldab toit protsentuaalselt kõige rohkem.

Inglise keelse artikli leiate siit.